Teksta lapa
Ehitamine on mitmetahuline protsess, mis nõuab hoolikat planeerimist. Õigete andmete registreerimine riiklikus ehitisregistris (www.ehr.ee) ja vajalike lubade hankimine tagab, et ehitustegevus on seaduslik, ohutu ja vastab kõigile nõuetele, aidates kaasa vastutustundlikule ehituskultuurile.
Kaaludes kinnistu omanikuna uue ehitise püstitamist, olemasoleva laiendamist, ümberehitamist või hoone lammutamist, on hea järgida juhised. Käesoleval lehekülje alumises osas toome välja peamised ehitusprotsessi etapid, mis aitavad kaasa ehitustegevuse planeerimisele. Kuigi kinnistu omanik võib ehitamise protsessi kaasata erinevaid erialaspetsialiste ja/või töövõtjaid, tuleb meeles pidada, et kogu vastutus lasub algusest lõpuni kinnistu omanikul. Kindlasti tasub ehitusseadustikust üle vaadata omaniku kohustuste täpne kirjeldus.
Mis on ehitis?
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
- elamiseks ja töötamiseks mõeldud hooned (nt eluhoone, aiamaja, abihoone, büroohoone, koolimaja, kaubanduskeskus jne)
- spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks vajalikud rajatised (nt päikesepaneelid, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri- ja sidekaabel, soojustrass jne).
Ehitusõigust reguleerib peamiselt ehitusseadustik, planeerimisseadus ja Viimsi valla üldplaneering koos erinevate teemaplaneeringutega (näiteks elamuehituse teemaplaneering). Kõige aluseks ongi üldplaneering, mis liigitab Viimsi erinevate juhtotstarvetega väiksemateks osadeks, näiteks elamumaa, ärimaa, tootmismaa jne. Elamumaa jaguneb omakorda korruselamute maaks, väikeelamute maaks ning suvilate ja aiamajade maaks. Üldine reegel on see, et oma kinnistule tohib ehitada hoone, mille kasutuotstarve vastab üldplaneeringuga määratud maa-ala juhtotstarbele.